SOCIAL MEDIA

Monday, December 4, 2017

Uued algused


Oh ma olen teid igatsenud! Neid magusaid hetki kahekesi koos oma mõtetega. Ja mustade nupukeste klõbinat, kui saan selle kõik, mis mu sees tantsib, möllab, maabub ja tasandub, valada vormi ja väljendusse. Peaaegu neli aastat on siin blogis olnud vaikus. Sest elu on olnud helde teist sorti olemise kinkimisega. Sellise olemise, kus ei ole väga palju hetki mõtlemiseks või arvutikaane avamiseks, küll aga ohtralt viive täis naeru ja nuttu, kivikeste korjamist, jooksukulli ja peitust, ponimultikaid ja piiriseadmisõpinguid. Ja kallistusi! Ohtralt kallistusi, musitamist, kaisuampse.

Tuesday, April 1, 2014

Kolmkümmend


Nüüd olen ma siis siin planeedil Maa ringi seigelnud kolmkümmend aastat. Pluss mõned päevad lisaks. Päris maru tunne on. Ja üldse mitte hirmus. Aeg-ajalt tunnen ma end ikka veel 5-aastase plikana, teisel hetkel jälle tajun, et olen hoopis mitukümmend tuhat aastat vana. See on naljaks kuidas samaaegselt on minus koos noorus ja vanadus. Ja kuidas niimoodi tundes tekib mõistmine, et midagi sellist nagu noorus ja vanadus tegelikult polegi üldse olemas. On ainult üks suur voolav olemine. Pragmaatiline täiskasvanu või naiivne laps on vaid vahvad rollid, mida päevale vastavalt kasutada ja mängida võin.
Thursday, November 28, 2013

Pipi Pikksukk, sinine pissipott ja platsentakapslid

Just sellistel hommikutel nagu täna, mil öö otsa on vihm katusel tantsinud ja hommiku algusest annab ümberringi laiuvas pimehallis udus märku ainult kellaseier, tunnen ma hinges kõige joovastavamat tänu selle eluhetke eest. Et ma ei pea mitte kuskile minema ega mitte midagi tegema. Minu ainus ülesanne on olemas olla. Teadlikkuse ja armastusega.