SOCIAL MEDIA

Monday, February 13, 2012

Armastusest


Homme on armastuse päev. Tegelikult on iga päev armastuse päev, sest kõik ümberringi on armastus. Vahel võib ta ainult kibeduse ja kurbusefiltrite all peidus olla ja me ei tunne teda ära. Või kui me hing ka näeb, siis egole meeldivad need “pealmised kihid” väga. Sest nende külge saab omaenda mustrikonksud mugavalt kinni lüüa ja järgmisesse igapäevadraamasse sukelduda.
Kibeduse ja pahurusekihte saab armastuse pealt lahustada aga ainult armastusega. Hoia seda mõtet endaga järgmine kord kui oled vastakuti mõne krõbedama emotsiooniga ja püüa oma hingesilmade pilk nendest kihtidest läbi lennutada ning näe kaunist, võimast ja puhast armastust selle kõige all. Nii iseendas kui oma peegelduses, mis teistelt sulle vastu vaatab.
Yogi Bhajan rääkis ühel märtsikuu õhtul 1994. aastal ka armastusest. Nii kaunilt ja sügavalt, et ma tahaksin seda väga teiega jagada:

Täna räägime me ühest olulisimast teemast üldse: armastusest. See on see, mille pärast inimese karma üleüldse endale keha sai. Inimese karma ei saanud endale keha, selle kehaga kaasnevaid keskkondi, vanemaid ja sugulasi, sünnihetke pikkus- ja laiuskraadi selleks, et tulla siia niisama ringikähmlema. Kui sa ainult kähmled ja nääkled läbi elu ja sinu elukutseks saab professionaalne sahmerdis, siis see ei ole inimene. Elu, kui sellega ei kaasne armastust südames ja südamlikkust peas, on nääkleja elu. See on valu, väärituse, täitmatuse, kahtluste ja küsimuste elu. Selles pole mingit terviklikkust ega väärikust. Ka kogu maailma rikkust omades pole sellises elus rahu.

Armastus on sinu viimane võimalus selles mõttes, et kõigepealt pead sa armastama oma teadvust. Sa pead armastama oma iseloomu. Sa pead armastama oma iseloomu kõiki tahke. Sa pead armastama omaenda väärikust. Sa pead armastama omaenda mõõdet, dimensiooni. On nii palju asju, mida sa pead kõigepealt iseendas armastama kui ütled kasvõi pooli huuli kellelegi teisele “ma armastan sind”.

Ma mõistan, et kui sa oled noor, soovid sa endale väga hingekaaslast, sõpra, armastatut või abikaasat. Aga see ei anna sulle mitte midagi, sest üks mittetäielik suhestub teise mittetäielikuga. Püüa mõista seda lihtsat loogikat selle kõige taga: üks poolik inimene aitab teist poolikut inimest. See tähendab, et sul on murtud jalg ja sa püüad aidata inimest, kellel on murtud käsi. See et tähenda, et sa ei aitaks mingil moel seda inimest ja teine inimene ei saaks abi aga selline elamisviis ja elu ei ole mõistlikud.

Armastus on väga erinev sellest, mida sa armastuse all mõistad. Sul on sensuaalne armastus, isiklik armastus, tingimuslik armastus, tingimusteta armastus jne. Tegelikult on armastus enesekinnitus, iseenda tunnustamine. Armastades iseennast saad sa olla nii rikas, et suudad armastada kõiki. Sõltuv armastus - kuna sa armastad mind, siis sa ka sõltud minust, ja kuna mina armastan sind, siis ma sõltun sinust - just nagu äris: mina ootan sinult seda ja sina ootad minult toda. See ei ole armastus. Seda kutsutakse tee pehmendamiseks. Öelda üht ja teha midagi sootuks teist.

Armastus on üks kõige enam ärakasutatud sõnu inimkonna sõnavaras. Sest armastuse esimene tingimus on: kui sa armastad kedagi, pole sul vaja esitada ühtegi küsimust. Seal, kus on küsimused, pole armastust. Seal, kus on tingimused, pole armastust. Seal, kus on ootused, pole armastust. Seal, kus on õigusemõistmine, pole armastust. Seal, kus on territoorium, pole armastust. Kõik, mida saab defineerida ja mis omab dimensiooni, pole armastus.

Kui laps tahab katsuda põlevat puutükki, hüppab ema vahele ja lükkab lapse puutüki juurest eemale. See on väga julm tegu, see on väga järsk tegu. See on enda jõuga maksmapanemise tegu, aga see on armastuse väljendus, kaitse, see on ema side lapsega.
Need on need omadused, mille all me armastades tegutseme. Armastuses me austame. Armastuses me näeme inimese väärikust. Armastuses me toetame. Armastuses me ohverdame. Armastuses me ülendame. Armastuses me palvetame.

Armastus ja hirm on kaks võimsat jõudu. Mida iganes teed sa hirmus, võtab sinult elu. Mida iganes teed sa armastuses, annab sulle elu. Aga armastus ei rahulda sinu emotsioone. See on see õnnetu osa sellest. Armastus ei rahulda sinu neuroose. Armastus ei rahulda sinu ego. Armastusel ja Universumil ei ole dimensiooni. Egol on olemas kõik dimensioonid. Nii et kui sa armastad, oled sa mõõtmatu. Kui sul on mõõde, siis sa ei armasta. Ja see elu ristipidisus võtab ära 99,9% sinu elust nii et surivoodil lebades oled sa täiesti tühi ja jätnud kasutamata ainsa võimaluse, mis sulle läbi inimkeha antud oli. Armastus oli sinu suur võimalus ja sa jätsid selle kasutamata..

Sa ei suudaks armastada kedagi tingimusteta. Sa ei suudaks armastada kedagi nagu Universum: ilma kontrolli, territooriumi, ootuste ja milleta iganes. Kui keegi tahab kogedat jumalikku teadvust iseendas, see inimene võib rääkida aastaid kõikvõimalikel teemadel ja teada kõiki tarkusi. Ta võib olla läbi lugenud terve raamatukogu aga kui sellest inimesest ei õhku tonnide viisi armastust ja kui tema projektsioon armastusest pole täielikult selge ja puhas, on see kõik lihtsalt peibutussööt. Seda kutsutakse prostituutide paradiisiks. Selline armastus ei ole midagi muud kui labane prostituutide paradiis. Me teeme armastusest sööda ja paneme selle konksu otsa. See on väga destruktiivne.

Need, kes mõistavad elu ja armastust, on vastupidavad. Nad ei käitu lapsikult, rumal-kirglikult ega mässi end mürgli ja neurooside sisse. Nende sõnad on justkui teemantid, nende teadlikkus särav kui Universum ja nende jõud kannab endas Lõpmatuse jõudu. Need on inimesed, kes mõistavad tõeliselt armastust. Ülejäänute jaoks on Maya nii nõiduslik, et nad unustavad oma olemuse, oma tegeliku reaalsuse ja unustavad nii sügavalt, et viimasel päeval selles kehas olles ei mäleta nad ka seda, kuidas olid unustanud end viimaseks päevaks ette valmistada. Sa valmistud oma elus kogu aeg homseks. Aga homset ei ole olemas. Kõikide homsetega pead sa täna vastakuti olema. Päeval, mil sa hakkad oma teadvust ette valmistama selleks viimaseks päevaks, küsides endalt “Kui ma lahkun siit planeedilt, siis mis on see, mille ma endast maha jätan? Milline on minu side Lõpmatusega? - alles siis oled sa vaba.

Ma ei unusta kunagi, mitte sekundikski fakti, et mind on loodud inimeseks. Ja ma mõistan igal hetkel, et mind oleks sama hästi võidud tuua sellesse ellu ahvi või maona. Ma ei unusta kunagi, et mind on siia loodud targa mehena. Ma oleksin olnud väga tänulik kui mind oleks loodud rumalaks, siis ma ei oleks pidanud ennast täies potentsiaalis kasutama,rakendama. Mõistate, mida ma mõtlen?

Nii et teadvuse tarkuses, võrduses ja ekstaasis mõista palun, et sind on siia toodud eesmärgiga. Palun õpi ellu viima seda eesmärki, mitte oma ego. See ongi kogu saladus.


P.S: Ingliskeelset Yogi Bhajani originaalartiklit saad lugeda siit.

Pildikredit: Pretty Paris Etsys



Post a Comment