Monday, May 21, 2012

Tere suvi ehk mida sa võiksid teada päiksekreemidest

Kui ma nädalavahetusel oma koaalaga potsikus päiksekreemi kapisahtlist lagedale tõin, vaatasin ma esimest korda seda valget juba pea täielikult mahakulunud tekstiga koostisosade etiketti. Ja siis heitsin kiire pilgu internetiavarusse, et teada saada mis nende keeruliste ja pisut ohtlikena tunduvate sõnade taga tegelikult peidus on. Ja tuleb välja, et ohtlikuna tunduvad sõnad ongi sõna otseses mõttes ohtlikud. Uskumatuna tunduv tõde on see, et päikesekreem saab täiesti vabalt meile kasu asemel hulka kahju teha ning nahavähi eemalehoidmise asemel selle arengut hoopis kiirendada.

EWG (Ameerika keskkonnaorganisatsioon, mis spetsialiseerub keskkonnauuringutele ja teavitustööle toksiliste kemikaalide valdkonnas) teadlased uurisid 2010. aastal ligi 500 päikesekaitsetoodet ja soovitasid neist kasutata ainult 39 (ehk teiste sõnadega pidasid nad ainult 8% neist turvalisteks ja ohututeks!)

Päikesekreemi võib ohtlikuks muuta 3 aspekti:
  1. kui see sisaldab eksitavat infot väidetavalt kõrge SPFi kohta 
  2. kui see sisaldab koostisosi, millel on tõestatud mõju meie organismi hormonaalsele tasakaalule 
  3. kui see kiirendab erinevate vähivormide tekkimist. 
Ja EWG keskkonnaorganisatsiooni andmetel sisaldab enamik päiksekaitsetooteid selliseid koostisosi. Püha müristus! 

A-vitamiini koletislik muundumine päikse käes
On leitud, et A-vitamiini vorm, retinyl palmitate võib päikesega kontaktis olles kiirendada nahakasvajate ja haiguskollete arengut. Ja sellist A-vitamiini vormi lisatakse tervelt 41% kõikidest päikesekaitsetoodetest!
A-vitamiini nahka noorendavaid omadusi propageerib ilutööstus jõudsalt. See võibki täiesti turvaline ja kasulik olla toodetes, mida kasutatakse tubastes tingimustes aga hetkel mil selline A-vitamiini ühend puutub kokku päikesevalgusega, muutub see mürgiks. Ameerikas tehti katse kus üks grupp loomi kaeti A-vitamiini sisaldava kreemiga ja teine grupp mitte ning mõlemad lasti päikse kätte patseerima. Tulemus oli see, et kreemiga kaetud loomadel arenesid nahakasvajad 21% kiiremini (ma ei hakka siin praegu peatuma loomkatsete teemal ja kui paljud ilutootjad selliseid hulle teste korraldavad).

Igatahes kui sinu päiksekreemi koostisosaetiketil on sõnad: retinyl palmitate, retinol või oxybenzone, siis on targem see potsik kiiremas korras prügikasti saata. Kuigi uuringud alles käivad siis tundub, et oxybenzone (benzophenone-3), populaarne koostisosa paljudes päiksekreemides, on samuti üks korralikult hormoone segaminilööv pätt. Oxybenzone imbub läbi naha vereringesse ja põhjustab seal hormonaalset tasakaalutust. See võib tõsta östrogeeni tootmist kehas, mõjutada närvisüsteemi ja luua kokkupuutel päikesega kehas vabu radikaale.

Tähelepanupuuduses UVA
Paljud päiksekreemid ei blokeeri UVA-kiirgust, sest UVA-kiirgus ei põhjusta päikesepõletust. Küll aga tõstab UVA-kiirgus melanoomi tekkevõimalust ja nii võivad paljud inimesed endalegi teadmatult ja küll korralikult päiksekreemi kasutades enda sisse paraja koguse halbade kavatsustega UVA kiiri saada.

SPF võib udu ajada

Päikesekaitsefaktori number näitab seda mitu korda kauem võid sa päikese käes olla ilma põletust saamata. Ehk kui ilma kreemita põleksid sa 20 minutiga ära, siis SPF 15 kreemiga pikendad sa seda aega 15 korda ja teoreetiliselt peaksid olema alles 300 minuti pärast ära praetud.
Tõde on see, et ei ole olemas kõrgemat päikesekaitsefaktorit kui SPF 30. SPF 50 blokeerib 98% UVB kiirtest samal ajal kui SPF 30 blokeerib 96,7% ning SPF 100 99% UVB kiirtest.
Oht on selles kui sa kasutad kõrgema kaitsefaktoriga kreemi ja arvad, et võid numbri suurusega korrelleeruvalt ka kauem päikse all peesitada. Teine morn uurimistulemus on see, et paljude populaarsete päiksekreemide SPF on tegelikult hoopis väiksem kui purgi peal kirjas.

Nagu pildid sulle ütlevad, siis muretsemine kõige selle üle on mõtetu. Sina oled see kes otsustab, mida enda sisse lubada ja mida mitte (ükskõik kas tegemist on keemiliste ainete või teiste inimeste negatiivsusega). Ja kui sa oled otsustanud, siis lõdvestu, ükskõik milline see otsus siis ka oli :)

P.S: Mina asendasin oma koaalakreemi selle 100% vegan ja loodusliku, loomade peal mittetestitud päiksekaitsega, mille leidsin Biomarketist.

Loe siit ka:
http://greenlotus.hubpages.com/hub/Sunscreens-The-Good-the-Bad-and-the-Toxic
http://roomfordebate.blogs.nytimes.com/2010/07/05/what-we-still-dont-know-about-sunscreens/

Pildikredit: ägedad Kollase Lehekese ökovõrkkiiged

Teadlikku päiksenautlemist,


2 comments:

  1. Kusjuures on nahavähi lokkamine otseses seoses päikesekaitsekreemide propaganda ja levikuga. Mitte just väga populaarne info. Otsustamine on tõesti kõige alus - kui otsustad, et päike on sõber ja ka niisama ok ilma mingi kreemita, siis ka see toimib.

    ReplyDelete
  2. Meie mõttel on jah väga võimas jõud. Sinna kus on tähelepanu, liigub energia. Ja kui piisavalt paljude inimeste tähelepanu on kogu aeg erinevate hirmude ja ohtudega hõivatud, siis see energia loob ja manifesteeribki neid hirme. Lõdvestumine oma meeles on sellepärast isegi hulka olulisem oskus kui lõdvestumine oma kehas.

    ReplyDelete