Tuesday, October 15, 2013

Emaks kasvamine ja 40-päeva õnnistus


Vaatan läbi akna viludas suvetuules võbelevaid puulehti ja taamal veel hommikuunes suikuvat merd. Õhus on kuulda sügise lähenevaid samme, aga pilved teda ei karda ja püsivad mõtlikult paigal. Köögilaual aurab kann kuuma vürtsiteega ja ahjus küpseb leib. Pisike Jasper magab lina sees mu rinnal magusat und ja mõtlen kui ilus see hetk on. Täna on üle väga pika aja esimene päev kui mul on mahti jälle kirjutada. See on nii hea tunne.
Jasper on selle maamuna õhku alles kaks kuud hinganud, aga tundub nagu oleks ta alati meie juures olnud - tema olemasolu on nii loomulik ja täiuslik justnagu heliseva kolmkõla kolmas noot. Ja tegelikult ongi ta meiega juba kauem koos, sest oma kehastumisplaanist hakkas ta meile mõlemale läbi unede ja nägemuste teada andma juba aasta enne päriselt loomist.